Klaaskiudremont

Materjalitehnoloogia maailm on niivõrd sügav ja piiritu, et seda avastades on väga lihtne ennast täielikult ära unustada. Unustame end siinkohal spetsiifilisemalt ära autotööstusesse keretööde harusse ning räägime lähemalt põnevatest kiudmaterjalidest. 

Kui see kohe midagi ei ütle, siis ilmselt teevad seda ingliskeelsed sõnapaarid klaaskiud ehk glass fiber ning carbon fiber ehk süsinikkiud. Autodes kasutatakse neid komposiite ehk liitmaterjale väga palju – mida nad endast kujutavad ja milline on nende remontimine?

Mis imeloom see klaaskiud ikkagi on?

Klaaskiud pole pelgalt materjal, mida mõne keredetaili lappimise nimel kohalikust autopoest osta ja garaažis katsetada. Kui nüüd kaunite omadussõnadega seda üle külvata, siis võib kiudu pidada lausa mängumuutvaks lahenduseks. Klaaskiud ehk fibreglass on nimelt korrosioonivaba, konventsionaalsematest materjalidest kergem, abrasiivsusvastane ning paindliku kastutusvõimalusega. Mitmes mõttes!

Klaaskiudu kasutatakse väga tihti näiteks sportautodes ning võistlusmasinates, kus sellest on valmis meisterdatud stanged, kapotid, uksed ja kerepaneelid. Mõnikord on sellest ehitatud kogu kere. Vähe sellest, klaaskiu kasutus laieneb isegi kapoti alla. Üllatavalt võib seda leida sisepõlemismootorite generaatori-ning hammasrihmades, kus kiud vastupidavuse nimel koos kummiga kokku segatud on.

Lisaks on klaaskiud sõbralikult käe ulatanud ka autorehvidele, kus sealsete tavamaterjalidega kombineeritult rehv vastupidavamaks, odavamaks ning võimekamaks muudetakse.

Süsinikkiud on klaasfiibrist veelgi kangemad

Kui klaasriide positiivsete omaduste nimekiri tundub juba üllatav, siis oodake vaid süsinikkiuga kohtumist. Tegu on klaaskiust veelgi kergema materjaliga, millel on veelgi kõrgem tõmbetugevus ning mis on tagatipuks veel isegi jäigem. Selle tootmine on muidugi mitmeid kordi kulukam, mispärast võib süsinikkiudu kohata vaid kõrgema hinnaklassiga autodel või tuuningjuppidel. Illustreerimiseks võib kasutada mõnda superautot (näiteks McLaren P1), mis kasutab süsnik-monokokk šassiid.

Klaaskiuga võrreldes on sellel ka madal soojuspaisumise koefitsient, mis lubab süsinikriiet kasutada ka kuumemates oludes ilma, et see kuidagipidi deformeeruks. Soojusjuhtivus on samuti madal, muutes riide kasulikuks juhtudel, kus läheb vaja kuumakindlat materjali. Huvitava faktina kasutatakse süsinikriiet ka heliisolatsioonina.

Nagu ennist mainitud, on süsinikkiu näitel tegu komposiidiga ning sellest tehtud juppe valmistatakse kõrge temperatuuri, kemikaalide lisamise, materjalide kõvendamise ning monoliitse-süsinikkiu ja plastmaterjali liitmisel.

Muidu vinge välimusega süsinikriie annab auto visuaalile kindlasti ka juurde, ent suurim võit tuleb kaalulangetusest ning tugevusest. Lisaks kasutatakse süsinikriiet ka lennunduses, laevanduses ning kosmonautikas.

Kuidas käib nende remontimine?

Komposiitmaterjalide remontimine on peaaegu et sama keerukas kui nende valmistamine, ent õige tegija valimisel on tulemus sama või ligilähedane uuele materjalile.

Tavaliselt kasutatakse süsinikkiu remontimisel käsitsi lamineerimise meetodit. Vigastada saanud kohta asemele minevad süsinikkiud-plaadid või tükkide servad lihvitakse ümber ning paigaldatakse epoksüvaigu ja kõvendi segu abil eesmärgipärasele kohale. 

Seejärel pressitakse tekkinud pinda ning lastakse tal hiljem ettenähtud aja võrra kuivada, hiljem asetatakse peale ka kaitsekile ning pehmendav vaht. Pärast kuivamist saavutab remonditud süsinikiud oma maksimaalse tugevuse mõne nädalaga.

Süsinikkiud toodetakse valmis läbi vaakumvormimise, ent mida ebakorrapärasem on remonditav detail, seda keerulisem on seda uuesti paika vormida. Klaaskiu puhul on teguviis pisut lihtsam, vigastatud koha parandamisel kasutatakse fiiberpahtlit. 

Õigesti laotud, õige paksuse ning õige vaigu ja teiste materjalide vahekorraga teostatud töö on tugev ning kestab ka pikemaajalise kasutuse korral kaua.