Autotööstuses kasutatakse laialdaselt liitmaterjale klaaskiudu ning süsinikkiudu, mis on konventsionaalsete materjalidega võrreldes palju kergemad, abrasiivsusvastased, korrosioonivabad ning paindlikemate kasutusvõimalustega.
Klaaskiudu kasutatakse näiteks stangede, kapottide, uste ja kerepaneelide valmistamisel. Lisaks võib seda leida veel sisepõlemismootorite rihmajamis ning autorehvides. Haruldasemat ja kallimat süsinikkiudu kasutatakse nõndasamuti kerepaneelide tootmises, ent ka tuuninguosade, pidurite ning šassiikonstruktsioonide peal.
Tegu on kallite, ent vastupidavate ja tõhusate lahendusega. Kui need aga tõesti kuidagi katki peaksid minema, tuleb parandustöödele läheneda samuti väga spetsiifiliselt.
Kahjustada saanud komposiitmaterjalide remontimine on peaaegu sama keerukas kui nende valmistamine, ent õigete meetodite valimisel on tulemus samasugune või ligilähedane remondieelsele seisukorrale.
Tavaliselt kasutatakse süsinikkiu remontimisel käsitsi lamineerimise meetodit, kus vigastada saanud koht asendatakse süsinikkiud-plaatide või tükkide abil. Enne lihvitakse aga nende servad ümber ning tükid paigaldatakse epoksüvaigu ja kõvendi segu abil vigastatud koha asemele.
Seejärel pressitakse tekkinud pinda ning lastakse tal hiljem ettenähtud aja võrra kuivada, hiljem asetatakse peale ka kaitsekile ning pehmendav vaht. Pärast kuivamist saavutab remonditud komposiitmaterjal oma maksimaalse tugevuse mõne nädalaga.
Vajadusel toodetakse remontimiseks vajalikku kiudmaterjali juurde läbi vaakumvormimise, ent mida ebakorrapärasem on remonditav detail, seda keerulisem on seda uuesti paika vormida. Klaaskiu puhul on teguviis pisut lihtsam, vigastatud koha parandamisel kasutatakse fiiberpahtlit. Õigesti laotud, õige paksuse ning õige vaigu ja teiste materjalide vahekorraga teostatud töö on tugev ning kestab ka pikemaajalise kasutuse korral kaua.